Seekordse sissekande jaoks sain materjali taaskord raamatust "Kas tunned maad", "Võru rajoon" ja nagu ikka hoidsin kõrval ka "Kultuuriajaloolist Eestimaad".
Rõuge
Rõuge kanti lõhestab 10 km. pikkune ja kuni 45 m. sügavune, arvukate kõrvalorgudega, ürgorg. Selle põhjas on palju järvi, millest üks on ka Eesti sügavaim siseveekogu- Rõuge suurjärv. Rõuge orus esineb seitsmest järvest koosnev järvedeahelik, mida ühendab Võhandusse suubuv Rõge oja. Seetõttu nimetatakse Rõuget rahvasuus ka kalevipoja kaevu asupaigaks. Kuulsaim kõrvalorg Rõuges on aga järsunõlvaline sälkorg, Ööbikuorg (orgu täidab tihe lehtmets, kus kevadel ööbikute laul ei lakka). Ööbikuoru naabriks on Tindiorg, kust avaneb kaunis vaade orus asuvale Liinjärvele (oruservale on ehitatud ka vaatetorn). Tindiorus on suur lubjamergli lasund ja seal paljanduvad aluspõhja dolomiidid. Nende kahe oru vahele jääb muistne Rõuge linnamägi, kus inimesed veel 11. saj. linnuses elasid. Linnuseõuest on leitud mitmesuguste hoonete jäänuseid (6 elamut ja sepapada, kindlust ümbritsev puust tara). Tindioru vaatetorni juurest algab matkarada, mis viib oru põhja, kus pumpab vett omapärane masin, vesioinas (ülimalt keskkonnasõbralik pump, mis võib vett tõsta mitmekümne meetri kõrgusele- selle käivitab klappide süsteemil toimiv veesurve energia süsteem). Rõuge kirik (valminud 18. sajandi alguses) on lihtne ja lakooniline. Seal asub vendade Kriisade valmistatud orel, mis valmis 1930. aastal. Kiriku vastas asub mõõgaga pronkssõdur- Rõuge Vabadussõja mälestussammas.
Haanjamaa
Haanja onEestimaa lagi. Seal asub meie riigi kõrgeim tipp- Suur Munamägi (317 m.). Naabruses asuv kahetipuline 304-meetrine Vällamägi on kõrguselt teisel kohal. Haanjamaa koosneb mäekuplitest, orgudest, järvedest, soodest ning nende vahel looklevatest jõgedest-ojadest. Järvi on seal kokku 170 ja väikseid soiseid nõgusid tuhandeid. Haanjamaa looduse hoidmisega tegeleb 17 000 hektari suurune Haanja looduspark. Haanjas paikneb ka üks Eesti tuntumaid ehitisi - Suure Munamäe vaatetorn. See funktsionalistlik ehitis valmis 1939. aastal (algselt oli 26 m. siis aga ehitati veel üks korrus ja nüüd on 29 m., hea ilmaga näeb tornist 50 km. kaugusele.). Suure Munamäe jalamil seisab mälestuskivi, mis meenutab Vabadussõjas võidelnud 1. ratsapolku. Haanjas asub ka Kütiorg, kus juba 1868. aastast kasutuses olnud Küti Mäeveski, tänini töötab. 5 km. pikkune ja kuni 70 m. sügavune Kütiorg on Eesti sügavaim. Sealne suur kõrguste vahe on paiga muutnud populaarseks talispordikeskuseks (enne seda elas kütiorus maalikunstnik Valdur Ohakas). Haanjast läänes, KoKõmäel, asub orelimeistrite Kriisade sünnnikodu- tee ääres on ka suur mälestuskivi, mis on pühendatud pillimeistrite kolme põlve esindajatele (Vendade Kriisade oreleid leidub rohkem kui 20 Eesti kirikus). Haanjast lõunas, Ruusmäe külas, asub Rogosi mõisahäärber (rajatud keskaegse linnuse kohale ja meenutab oma kinnise siseõuega kastelli). Mõisa taga asub park kõlakojaga ja väike järv. Praegu töötab häärber põhikoolina, kus on ka muuseumituba. Haanjast Ruusmäele viiva tee ääres asub ka Plaani õigeusu kirik, mis valmis 1873 .aastal ja asutati, et eestlased paremini tsaariusuga tuttavaks saaksid (sinna kaveatsetakse rajada mungaklooster).
Monday, April 27, 2009
Tuesday, April 14, 2009
Võru linn ja F. R. Kreutzwald
Selle peatüki tarvis sain pisut informatsiooni taas Indrek Rohtmetsa raamatust "Kultuurilooline Eestimaa" kuid enamus materjalist pärineb Elmo Ploomi ja Karl Vere raamatust "Võru rajoon" (Eesti Raamat 1980) ja Eilarti, Kuuse, Laugast jpt. koostatud raamatust "Kas tunned maad" (Eesti Raamat 1965). Kuna tegu on suhteliselt vanade raamatutega oli neis palju vananenud informatsiooni, mille üle kontrollimiseks läks omajagu aega, niisiis ärge pange mulle pahaks, kui mõni asi mul kahe silma vahele jäi ja tänapäevase Võrumaa kohta enam ei kehti.:)
Kreutzwaldi kohta uurisin Krõõt Liivaku raamatust "Fr.R. Kreutzwaldi bibliograafia 1982-2003" (Eesti Rahvusraamatukogu 2004).
Võru linn
Võru linn asub Võru rajooni keskosas, Tamula järve kaldal. Linnast põhja poole jääb Võhandu jõgi, mille ühe kääru sisse jääb väike kõrgendik Kirumpää linnuse varemetega. Tamula järve kirdekaldal (nn. Roosisaarel) paikneb kiviaegne asula (4000 a. vanune), kus on paljude aastate vältel teostatud arheoloogilisi kaevamisi- leitud on nooleotsi, kivikirveid, merevaigust ehteid jpm. Võru linna rajas 1784. a. keisrinna Katariina II ja see on nime saanud kunagise Veeru oja järgi. Alguses arenes linn väga aeglaselt ja seda ei muutnud ka Riia-Pihkva raudtee valmimine 1889. aastal. Suure Isamaasõja ajal hävis umbes 1/4 Võru linnast. Alles nõukogude võimu perioodil kujunes Võru kiiresti arenevaks majanduslikuks keskuseks (tol ajal oli tööstusettevõtetest tähtsaim Võru Gaasianalüsaatorite tehas, aga ka linavabrik ja tellisetehas "Võrukivi"). 19. sajandi keskpaiku paistis Võru silma koolilinnana (tegutses palju õppeasutusi, kuhu sakslased oma lapsi õppima saatsid). Linna rajati juba algusest peale kindla plaani alusel. Linna vanemas osas valitseb korrapärane malelaud-tänavastik, vanematest hoonetest paistavad silma 1793. a. ehitatud, klassitsistlikus stiilis, luteri kirik ning 1806. a. valminud õigeusu kirik. Tamula kaldal on rahvuspark Fr. R. Kreutzwaldi mälestussambaga. Võrus on avatud ka Võrumaa muuseum, mis annab ülevaate kogu maakonna ajaloost, muinasajast tänapäevani. Varasemalt mainitud Võru luteri kiriku (Katariina kirik) kõrval pargis on mälestusmärk 1994. a. parvlaeval "Estonia" hukkunud võrulaste mälestuseks. Tamula äärde jääb ka Eesti pikim jalakäijate rippsild (Roosisaare rippsild - 180 m.).
Fr. R. Kreutzwald (1803-1882)
Võru linn on väga tihedalt seotud Virumaalt pärit Kreutzwaldiga, kes pärast Tartu ülikooli lõpetamist (1833) Võrru kolis ja seal 44 aastat linnaarsti ametit pidas. Ta abiellus kohaliku tinavalaja tütre, Marie Elisabeth Saedleriga, kellega sai 3 last. Maja väikeses ärklitoas on valminud suurem osa tema rikkalikust kirjanduslikust pärandist ("Kalevipoeg", luuletused, õpetlikud jutud, saksa keelest tõlgitud jutud ja luuletused, "Wina-katk", Kilplaste lugu jpm.) Kreutzwaldi peetakse õigustatult eesti rahvusliku kirjanduse alusepanijaks. Teda kummitas aga pidev rahapuudus, sest maja oli ostetud võlgu ja kirjatööde avaldamine nõudis suuri väljaminekuid. Veel pälvis Kreutzwald lauluisa ja Viru lauliku tiitli ning talle on püstitatud rohkem monumente kui kellelegi teisele Eestis (Võrus, Rakveres, Tallinnas, Jõuperes, Kaarlis). Kõige uhkem neist on siiski Võrus, Tamula järve ääres, mille lõi kujur Amandus Adamson. Väga hea ülevaate Kreutzwaldi elust ja loomingust annab temale pühendatud memoriaalmuuseum, mis asub majas, kus kirjamees ise, Võrus olles, elas.
Kreutzwaldi kohta uurisin Krõõt Liivaku raamatust "Fr.R. Kreutzwaldi bibliograafia 1982-2003" (Eesti Rahvusraamatukogu 2004).
Võru linn
Võru linn asub Võru rajooni keskosas, Tamula järve kaldal. Linnast põhja poole jääb Võhandu jõgi, mille ühe kääru sisse jääb väike kõrgendik Kirumpää linnuse varemetega. Tamula järve kirdekaldal (nn. Roosisaarel) paikneb kiviaegne asula (4000 a. vanune), kus on paljude aastate vältel teostatud arheoloogilisi kaevamisi- leitud on nooleotsi, kivikirveid, merevaigust ehteid jpm. Võru linna rajas 1784. a. keisrinna Katariina II ja see on nime saanud kunagise Veeru oja järgi. Alguses arenes linn väga aeglaselt ja seda ei muutnud ka Riia-Pihkva raudtee valmimine 1889. aastal. Suure Isamaasõja ajal hävis umbes 1/4 Võru linnast. Alles nõukogude võimu perioodil kujunes Võru kiiresti arenevaks majanduslikuks keskuseks (tol ajal oli tööstusettevõtetest tähtsaim Võru Gaasianalüsaatorite tehas, aga ka linavabrik ja tellisetehas "Võrukivi"). 19. sajandi keskpaiku paistis Võru silma koolilinnana (tegutses palju õppeasutusi, kuhu sakslased oma lapsi õppima saatsid). Linna rajati juba algusest peale kindla plaani alusel. Linna vanemas osas valitseb korrapärane malelaud-tänavastik, vanematest hoonetest paistavad silma 1793. a. ehitatud, klassitsistlikus stiilis, luteri kirik ning 1806. a. valminud õigeusu kirik. Tamula kaldal on rahvuspark Fr. R. Kreutzwaldi mälestussambaga. Võrus on avatud ka Võrumaa muuseum, mis annab ülevaate kogu maakonna ajaloost, muinasajast tänapäevani. Varasemalt mainitud Võru luteri kiriku (Katariina kirik) kõrval pargis on mälestusmärk 1994. a. parvlaeval "Estonia" hukkunud võrulaste mälestuseks. Tamula äärde jääb ka Eesti pikim jalakäijate rippsild (Roosisaare rippsild - 180 m.).
Fr. R. Kreutzwald (1803-1882)
Võru linn on väga tihedalt seotud Virumaalt pärit Kreutzwaldiga, kes pärast Tartu ülikooli lõpetamist (1833) Võrru kolis ja seal 44 aastat linnaarsti ametit pidas. Ta abiellus kohaliku tinavalaja tütre, Marie Elisabeth Saedleriga, kellega sai 3 last. Maja väikeses ärklitoas on valminud suurem osa tema rikkalikust kirjanduslikust pärandist ("Kalevipoeg", luuletused, õpetlikud jutud, saksa keelest tõlgitud jutud ja luuletused, "Wina-katk", Kilplaste lugu jpm.) Kreutzwaldi peetakse õigustatult eesti rahvusliku kirjanduse alusepanijaks. Teda kummitas aga pidev rahapuudus, sest maja oli ostetud võlgu ja kirjatööde avaldamine nõudis suuri väljaminekuid. Veel pälvis Kreutzwald lauluisa ja Viru lauliku tiitli ning talle on püstitatud rohkem monumente kui kellelegi teisele Eestis (Võrus, Rakveres, Tallinnas, Jõuperes, Kaarlis). Kõige uhkem neist on siiski Võrus, Tamula järve ääres, mille lõi kujur Amandus Adamson. Väga hea ülevaate Kreutzwaldi elust ja loomingust annab temale pühendatud memoriaalmuuseum, mis asub majas, kus kirjamees ise, Võrus olles, elas.
Monday, April 13, 2009
Sissejuhatus, Urvaste, Sänna ja Tsooru
Alustuseks lugesin Indrek Rohtmetsa raamatut "Kultuurilooline Eestimaa" (Varrak 2004) ja Tiiu Viirandi "Eestimaa Kultuurituristi teejuhti"(Kunst 2004).
Raamatutest sain teada järgmist:
Võrumaad nimetatakse tihti Eestimaa laeks, sest see on Eesti kõrgeim ja järvederikkaim piirkond. Samuti asub seal Suur Munamägi, mis on nii Eesti kui ka Baltikumi kõrgeim mägi. Veel üks oluline tunnusjoon on võrulaste oma keel, mida õpetatakse lastele juba lasteaiast peale. Võrumaad piiravad lõunas Läti, idas Venemaa ning lisaks jagatakse osa Võrumaa pinnast veel setudega. Võrumaal algas Muistne vabadusvõitlus ja saksa isandad on sinna ehitanud mitmeid uhkeid kantse (nt. Kirumpää ja Vastseliina kivilinnused). Obinitsas, paisjärve kaldal, on kivisse raiutud Seto lauluema ehk lauluimä. Maakonnas on kaks loodusparki (Karula ja Haanja) ning mitu maastikukaitseala.
Urvaste, Sänna ja Tsooru
Võrumaa loodenurgas asub Urvaste, kahe sügava järvega (Uhtjärv ja Lõõdla järv). Urvaste kirik on ainus säilinud kolmelööviline maakirik Eestis ja pärineb 13. sajandist, ent on korduvalt uuesti üles ehitatud (põhiplaan on siiski säilinud). Kiriku ees seisab mälestuskivi köstrikooli asutajale Matthias Uthanderile ja teine tahk meenutab inimestele sealse esimese kooli rajamist 300 aasta eest. Kiriku taga pargis on veel üks mälestussammas luuletaja Marie Heibergile. Samuti asub Urvastes Eesti võimsaim puu: Tamme-Lauri tamm (8,25 m. ümbermõõduga tamm- 680 aastane) mida võib näha ka 10 kroonise tagaküljel.
Antslaid on Võrumaal 3 (Antsla, Vana-Antsla ja Uue-Antsla). Vana-Antsla mõisa juurde kuulub ka park ja peahoone juurest laskuvad terrassid pargitiigi kaldale, samuti asub seal unikaalne aednikumaja, mida kutsutakse ka pudelmajaks, sest meenutab kujult pudelit. Mõisas on sündinud Rootsi kuninga Karl IX poeg Karl Filipp ja kuninga istutatud tammed on säilinud tänini. Antslast mõni km. lõunas sündis ja kasvas üles kirjanik Bernard Kangro. Võru ja Valga maakonna vahele jääb Karula rahvuspark, mille 40 järve seast on suurim Ähijärv.
Mõniste vallas asub Eesti kõige lõunapoolseim punkt (Naha külas) ja 4 km. Mõniste külast edelas asetseb Eesti vanim vabaõhumuuseum (1948. aastal avatud), kus saab näha tsaari- ja eestiaegset talu jpm.
Sännaga on seotud 2 kirjanikku- luuletaja Artur Adson (oli abielus Marie Underiga) ja kirjanik Juhan Jaigile ("Kaarnakivi"), kes mõlemad sündisid ja kasvasid seal üles. Sännast voolab läbi ka puhtaveeline Pärlijõgi, kust paarisaja aasta eest püüti ebapärlikarpe, kellelt saadi hinnalisi pärleid (tänaseks üks ohustatumaid loomaliike). Kangsti külas asub vähemalt 200 aastane Sänna hobupostijaam, mis oli kasutusel 18. sajandi algusest kuni Vabadussõjani.
Raamatutest sain teada järgmist:
Võrumaad nimetatakse tihti Eestimaa laeks, sest see on Eesti kõrgeim ja järvederikkaim piirkond. Samuti asub seal Suur Munamägi, mis on nii Eesti kui ka Baltikumi kõrgeim mägi. Veel üks oluline tunnusjoon on võrulaste oma keel, mida õpetatakse lastele juba lasteaiast peale. Võrumaad piiravad lõunas Läti, idas Venemaa ning lisaks jagatakse osa Võrumaa pinnast veel setudega. Võrumaal algas Muistne vabadusvõitlus ja saksa isandad on sinna ehitanud mitmeid uhkeid kantse (nt. Kirumpää ja Vastseliina kivilinnused). Obinitsas, paisjärve kaldal, on kivisse raiutud Seto lauluema ehk lauluimä. Maakonnas on kaks loodusparki (Karula ja Haanja) ning mitu maastikukaitseala.
Urvaste, Sänna ja Tsooru
Võrumaa loodenurgas asub Urvaste, kahe sügava järvega (Uhtjärv ja Lõõdla järv). Urvaste kirik on ainus säilinud kolmelööviline maakirik Eestis ja pärineb 13. sajandist, ent on korduvalt uuesti üles ehitatud (põhiplaan on siiski säilinud). Kiriku ees seisab mälestuskivi köstrikooli asutajale Matthias Uthanderile ja teine tahk meenutab inimestele sealse esimese kooli rajamist 300 aasta eest. Kiriku taga pargis on veel üks mälestussammas luuletaja Marie Heibergile. Samuti asub Urvastes Eesti võimsaim puu: Tamme-Lauri tamm (8,25 m. ümbermõõduga tamm- 680 aastane) mida võib näha ka 10 kroonise tagaküljel.
Antslaid on Võrumaal 3 (Antsla, Vana-Antsla ja Uue-Antsla). Vana-Antsla mõisa juurde kuulub ka park ja peahoone juurest laskuvad terrassid pargitiigi kaldale, samuti asub seal unikaalne aednikumaja, mida kutsutakse ka pudelmajaks, sest meenutab kujult pudelit. Mõisas on sündinud Rootsi kuninga Karl IX poeg Karl Filipp ja kuninga istutatud tammed on säilinud tänini. Antslast mõni km. lõunas sündis ja kasvas üles kirjanik Bernard Kangro. Võru ja Valga maakonna vahele jääb Karula rahvuspark, mille 40 järve seast on suurim Ähijärv.
Mõniste vallas asub Eesti kõige lõunapoolseim punkt (Naha külas) ja 4 km. Mõniste külast edelas asetseb Eesti vanim vabaõhumuuseum (1948. aastal avatud), kus saab näha tsaari- ja eestiaegset talu jpm.
Sännaga on seotud 2 kirjanikku- luuletaja Artur Adson (oli abielus Marie Underiga) ja kirjanik Juhan Jaigile ("Kaarnakivi"), kes mõlemad sündisid ja kasvasid seal üles. Sännast voolab läbi ka puhtaveeline Pärlijõgi, kust paarisaja aasta eest püüti ebapärlikarpe, kellelt saadi hinnalisi pärleid (tänaseks üks ohustatumaid loomaliike). Kangsti külas asub vähemalt 200 aastane Sänna hobupostijaam, mis oli kasutusel 18. sajandi algusest kuni Vabadussõjani.
Subscribe to:
Posts (Atom)