Võru linn ja F. R. Kreutzwald

Selle peatüki tarvis sain pisut informatsiooni taas Indrek Rohtmetsa raamatust "Kultuurilooline Eestimaa" kuid enamus materjalist pärineb Elmo Ploomi ja Karl Vere raamatust "Võru rajoon" (Eesti Raamat 1980) ja Eilarti, Kuuse, Laugast jpt. koostatud raamatust "Kas tunned maad" (Eesti Raamat 1965). Kuna tegu on suhteliselt vanade raamatutega oli neis palju vananenud informatsiooni, mille üle kontrollimiseks läks omajagu aega, niisiis ärge pange mulle pahaks, kui mõni asi mul kahe silma vahele jäi ja tänapäevase Võrumaa kohta enam ei kehti.:)
Kreutzwaldi kohta uurisin Krõõt Liivaku raamatust "Fr.R. Kreutzwaldi bibliograafia 1982-2003" (Eesti Rahvusraamatukogu 2004).

Võru linn
Võru linn asub Võru rajooni keskosas, Tamula järve kaldal. Linnast põhja poole jääb Võhandu jõgi, mille ühe kääru sisse jääb väike kõrgendik Kirumpää linnuse varemetega. Tamula järve kirdekaldal (nn. Roosisaarel) paikneb kiviaegne asula (4000 a. vanune), kus on paljude aastate vältel teostatud arheoloogilisi kaevamisi- leitud on nooleotsi, kivikirveid, merevaigust ehteid jpm. Võru linna rajas 1784. a. keisrinna Katariina II ja see on nime saanud kunagise Veeru oja järgi. Alguses arenes linn väga aeglaselt ja seda ei muutnud ka Riia-Pihkva raudtee valmimine 1889. aastal. Suure Isamaasõja ajal hävis umbes 1/4 Võru linnast. Alles nõukogude võimu perioodil kujunes Võru kiiresti arenevaks majanduslikuks keskuseks (tol ajal oli tööstusettevõtetest tähtsaim Võru Gaasianalüsaatorite tehas, aga ka linavabrik ja tellisetehas "Võrukivi"). 19. sajandi keskpaiku paistis Võru silma koolilinnana (tegutses palju õppeasutusi, kuhu sakslased oma lapsi õppima saatsid). Linna rajati juba algusest peale kindla plaani alusel. Linna vanemas osas valitseb korrapärane malelaud-tänavastik, vanematest hoonetest paistavad silma 1793. a. ehitatud, klassitsistlikus stiilis, luteri kirik ning 1806. a. valminud õigeusu kirik. Tamula kaldal on rahvuspark Fr. R. Kreutzwaldi mälestussambaga. Võrus on avatud ka Võrumaa muuseum, mis annab ülevaate kogu maakonna ajaloost, muinasajast tänapäevani. Varasemalt mainitud Võru luteri kiriku (Katariina kirik) kõrval pargis on mälestusmärk 1994. a. parvlaeval "Estonia" hukkunud võrulaste mälestuseks. Tamula äärde jääb ka Eesti pikim jalakäijate rippsild (Roosisaare rippsild - 180 m.).

Fr. R. Kreutzwald (1803-1882)
Võru linn on väga tihedalt seotud Virumaalt pärit Kreutzwaldiga, kes pärast Tartu ülikooli lõpetamist (1833) Võrru kolis ja seal 44 aastat linnaarsti ametit pidas. Ta abiellus kohaliku tinavalaja tütre, Marie Elisabeth Saedleriga, kellega sai 3 last. Maja väikeses ärklitoas on valminud suurem osa tema rikkalikust kirjanduslikust pärandist ("Kalevipoeg", luuletused, õpetlikud jutud, saksa keelest tõlgitud jutud ja luuletused, "Wina-katk", Kilplaste lugu jpm.) Kreutzwaldi peetakse õigustatult eesti rahvusliku kirjanduse alusepanijaks. Teda kummitas aga pidev rahapuudus, sest maja oli ostetud võlgu ja kirjatööde avaldamine nõudis suuri väljaminekuid. Veel pälvis Kreutzwald lauluisa ja Viru lauliku tiitli ning talle on püstitatud rohkem monumente kui kellelegi teisele Eestis (Võrus, Rakveres, Tallinnas, Jõuperes, Kaarlis). Kõige uhkem neist on siiski Võrus, Tamula järve ääres, mille lõi kujur Amandus Adamson. Väga hea ülevaate Kreutzwaldi elust ja loomingust annab temale pühendatud memoriaalmuuseum, mis asub majas, kus kirjamees ise, Võrus olles, elas.