Rõuge ja Haanjamaa

Seekordse sissekande jaoks sain materjali taaskord raamatust "Kas tunned maad", "Võru rajoon" ja nagu ikka hoidsin kõrval ka "Kultuuriajaloolist Eestimaad".

Rõuge
Rõuge kanti lõhestab 10 km. pikkune ja kuni 45 m. sügavune, arvukate kõrvalorgudega, ürgorg. Selle põhjas on palju järvi, millest üks on ka Eesti sügavaim siseveekogu- Rõuge suurjärv. Rõuge orus esineb seitsmest järvest koosnev järvedeahelik, mida ühendab Võhandusse suubuv Rõge oja. Seetõttu nimetatakse Rõuget rahvasuus ka kalevipoja kaevu asupaigaks. Kuulsaim kõrvalorg Rõuges on aga järsunõlvaline sälkorg, Ööbikuorg (orgu täidab tihe lehtmets, kus kevadel ööbikute laul ei lakka). Ööbikuoru naabriks on Tindiorg, kust avaneb kaunis vaade orus asuvale Liinjärvele (oruservale on ehitatud ka vaatetorn). Tindiorus on suur lubjamergli lasund ja seal paljanduvad aluspõhja dolomiidid. Nende kahe oru vahele jääb muistne Rõuge linnamägi, kus inimesed veel 11. saj. linnuses elasid. Linnuseõuest on leitud mitmesuguste hoonete jäänuseid (6 elamut ja sepapada, kindlust ümbritsev puust tara). Tindioru vaatetorni juurest algab matkarada, mis viib oru põhja, kus pumpab vett omapärane masin, vesioinas (ülimalt keskkonnasõbralik pump, mis võib vett tõsta mitmekümne meetri kõrgusele- selle käivitab klappide süsteemil toimiv veesurve energia süsteem). Rõuge kirik (valminud 18. sajandi alguses) on lihtne ja lakooniline. Seal asub vendade Kriisade valmistatud orel, mis valmis 1930. aastal. Kiriku vastas asub mõõgaga pronkssõdur- Rõuge Vabadussõja mälestussammas.

Haanjamaa
Haanja onEestimaa lagi. Seal asub meie riigi kõrgeim tipp- Suur Munamägi (317 m.). Naabruses asuv kahetipuline 304-meetrine Vällamägi on kõrguselt teisel kohal. Haanjamaa koosneb mäekuplitest, orgudest, järvedest, soodest ning nende vahel looklevatest jõgedest-ojadest. Järvi on seal kokku 170 ja väikseid soiseid nõgusid tuhandeid. Haanjamaa looduse hoidmisega tegeleb 17 000 hektari suurune Haanja looduspark. Haanjas paikneb ka üks Eesti tuntumaid ehitisi - Suure Munamäe vaatetorn. See funktsionalistlik ehitis valmis 1939. aastal (algselt oli 26 m. siis aga ehitati veel üks korrus ja nüüd on 29 m., hea ilmaga näeb tornist 50 km. kaugusele.). Suure Munamäe jalamil seisab mälestuskivi, mis meenutab Vabadussõjas võidelnud 1. ratsapolku. Haanjas asub ka Kütiorg, kus juba 1868. aastast kasutuses olnud Küti Mäeveski, tänini töötab. 5 km. pikkune ja kuni 70 m. sügavune Kütiorg on Eesti sügavaim. Sealne suur kõrguste vahe on paiga muutnud populaarseks talispordikeskuseks (enne seda elas kütiorus maalikunstnik Valdur Ohakas). Haanjast läänes, KoKõmäel, asub orelimeistrite Kriisade sünnnikodu- tee ääres on ka suur mälestuskivi, mis on pühendatud pillimeistrite kolme põlve esindajatele (Vendade Kriisade oreleid leidub rohkem kui 20 Eesti kirikus). Haanjast lõunas, Ruusmäe külas, asub Rogosi mõisahäärber (rajatud keskaegse linnuse kohale ja meenutab oma kinnise siseõuega kastelli). Mõisa taga asub park kõlakojaga ja väike järv. Praegu töötab häärber põhikoolina, kus on ka muuseumituba. Haanjast Ruusmäele viiva tee ääres asub ka Plaani õigeusu kirik, mis valmis 1873 .aastal ja asutati, et eestlased paremini tsaariusuga tuttavaks saaksid (sinna kaveatsetakse rajada mungaklooster).